Mõtted linnulennult

Pole ammu kirjutanud midagi.

Ehk ma enam ei oskagi.. Ma ei tea, mis sündmus minu elus oleks nii oluline, et vääriks kajastamist. Elu on korras, töö on normaalne, mehega on asjad hästi. Kurta ei oska küll mitte millegi üle.

ETV näitab hetkel dokumentaali naistest, kes abielu püsimajäämise nimel on muutunud allaheitlikeks. Lasevad oma mehel isegi soengu ja riideid valida.. Mina isiklikult EI suudaks niimoodi. Ma olen juba väikesest peale õppinud enda eest ise hoolitsema ja kõigega toime tulema. Peale enda ebaõnnestunud kihlust ühe maailma armukadedama mehega, keda mul on kohata õnnestunud( ??? ) , lubasin ma endale, et ei hakka iialgi enam ühegi mehe pilli järgi tantsima.

Ma olen harimatu nagu selgus täna ühe parmu jutust, kes meie käest suitsu tuli küsima.

Parm:”Vabandage, kas ma tohiksin ühe suitsu küsida”  endal Bocki pudel käes..

Mina” Aga miks ma peaksin andma?”

Mille peale ta ütles mulle, et ma ei oska eesti keelt ja et ma olen üldse harimatu, sest tema küsis “kas ma tohiks” ja ma vastasin “miks ma peaks” Vot siis lood!

Aga ma tõesti tahaks teada, et miks ma peaks andma? Kas sellepärast, et ta on joodik ja ei viitsi tööl käia pean mina inimene, kes ma käin tööl ja teenin ENDALE raha andma mingile mulle tundmatule inimesele raha/suitsu vms.?  Ma ei ole südametu! Ma ausalt annan vanatädidele raha, kes lilli müüvad Viru tänaval või sellele pimedale muusikule Viru Keskuse ees ning olen nii mõnelegi veel raha andnud.. Kuid väikestele lastele ka enam anda ei julge, sest need ostavad tihtilugu selle raha eest endale kummiliimi hoopis või paki suitsu ning pudeli kangemat kraami. Ükskord ka mingid väikesed poisid küsisid mu käest saia ostmise jaoks raha. Ma läksin poodi, ostsin neile 2 pätsi saia, 2 pakki viilutatud juustu ja lati vorsti.. Ja teate mis?! Nad ei tahtnud seda ning mind sõimati veel idioodiks kah selle peale.

Või siis teine juhtum, kus sõber jalutas tänaval ning igati viks ja viisakas noormees temalt 25 krooni küsis. Sõber vaatas teda ja mõtles, et ei näe nagu iga suvaline narkarv välja ja oli valmis juba isegi raha andma, sest ei või iial teada, millal endal võib hädaolukord olla ja on raha vaja küsida võõrastelt.. Aga ta ei andnud talle raha ühel lihtsalt põhjusel. Nagu mina, küsis ka tema, et mille jaoks.. Ja ta sai vastuseks, et tüüp tahtis endale õlut osta. Kui sõber ütles, et ta ei anna õlle ostmise jaoks raha siis ütles see tüüp talle: “Anna siis saia ostmiseks!”. Sellised on need tänapäeva inimesed.

Eile SadamaMarketis ka üks kutt tuli juttu tegema, et ta on Tartust ja tal oleks Tartusse sõitmiseks raha vaja.. Ma ütlesin talle selle peale, et ma olen seda juttu juba korra kuulnud tema käest, mille peale ta kohe mitte midagi ei osanud mulle vastu öelda enam.  Noh, sadam on muidugi õige koht Tartusse sõitmiseks ju ;D See oli see sama tüüp, kellest ka SLÕleht kunagi kirjutas, et petabki niimoodi inimestelt raha välja.

Aga üldiselt ma üllatusin täna meeldivalt Hessi töötajates. Seal on täiesti normaalsed klienditeenindajad viimasel ajal, kes saavad eesti keelest aru ja on muidu ka naeratavad,lahked ning sõbralikud :)

Käisime täna uues ja uhkes Rotermanni kaubanduskesuses. Pettusin! Suhteliselt mõttetu keskus. Ainus normaalne pood oli Bershka, ülejäänud minule väga suurt huvi ei pakkunud.  DC pood, mida ma külastada tahtsin oli ka kinni, lisaks kõigele muule.

Tegelikult mind huvitab hoopis see, kuidas leida motivatsiooni selleks, et minna kooli.. Leida motivatsiooni selleks, et hakata hommikuti jooksmas käima. Ma tõesti ei tea, aga tahaks teda. Öeldakse, et asi on kinni mõtlemise. Ehk tõesti, kuid ma ei oska kuidagi teistmoodi mõtlema hakata. Mulle tundub, et ma olen liiga tüdinenud  kõigest. Tõsine talvemasendus on vist ka mind suutnud tabada. Ma lihtsalt    EI VIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIITSI teha mitte kui midagi. Tahaks ainult magada hommikust õhtuni, õhtust hommikuni. Keegi peaks mind rohkem tagant sundima hakkama, ehk siis ma suudaks. Ma tahaks olla tubli, ärgata kell 8, koristada, teha süüüa.. minna tööle, minna peale tööd kooli, aga ma lihtsalt ei suuda! kas ma olen tõesti lihtsalt liiga laisk?!

Mmmmõnus! (:

Sõitsime I klassi vagunis koju. Elusees vist enam ei taha mingis muus vagunis sõita, kus on külm,pime ja kõvad istmed kõigele lisaks. Sõits möödus kiirelt, kohvi oli hea.. soe oli, istmed olid pehmed. Täitsa super lihtsalt!!

MTV näitab hetkel lesbipulma. Kaks pruuti.. ja ühiskond lepib sellega. See ongi nüüd normaalne! Rääkisime eelmine nädal just töökaaslaste ja ülemustega väljas käies ka sellest, et tänapäeval on maailm ikka kergelt sassis. ETVs näitas dokumentaali sellest, kuidas põline poissmees tahtis lapsi saada, aga ta ei tahtnud naist. Seega ta leidis naise, kes anntas talle enda 4 munarakku, mille ta lasi enda seemnereakkudega viljastada ning kõige lõpuks otsis ta välja kolmanda naise, kes lapsed ilma tõi. Tema meelest oli naisega laste tegemine lihtsalt liiga labane.. Ja tänu sellisele käitumisele on ta nüüd kolmikute isa, sest kolm munarakku viljastusid. Lisaks sellele öeldi talle, et kui ta enda pojad ei peaks lapsi saama, siis saaks ta poegade naised tema seemnerakkudega viljastada ning ta pojad saaks endale vennad, kes oleks nende lasteks.  Selle kõige peale soovitaks lugeda sellist raamatut nagu “Seks tulevikus”, mille autoriks on Robin Baker. Väga mõtlemapanev igatahes.

Prinitsin täna enda vana blogi välja. Alustatud aastal 2005 jaanuaris.. 100lk tuli kokku. Päris huvitavat lugemismaterjali, vanad mäletused meenusid. Vanad hetked meenusid. Nii palju unustusehõlma vajunud mälestusi. Ma usun, et kõik meie mälestused on meie südames ja mõistuses olemas, on vaja vaid mingit imepisikest asja, mis need taas elustaks.

Käisin  isal külas. Lihtsalt niisama. Tore oli! Ma usun, et meie läbisaamine on paranenud ja asjad liiguvad vaid paremuse poole. Vähemalt ma tahaks seda loota. Homme läheme isaga maale. Maal on mõnus! Mitte kusagil mujal ei puhka mu närvid,keha ja hing paremini kui maal. Inimesed on minult tihti küsinud, mis mind sinna tõmbab. Ma ei oskagi seda asja sõnadega selgitada, ehk polegi vaja. Lihtsalt minu jaoks on see koht, kus ma tunnen end vabalt ja hästi. Koht, kus ma saan olla mina ise. On mulle ennemgi öeldud seda, et enda maakodus käitun ma hoopis teistmoodi kui linnas või kusagil mujal. Ju ma siis julgen end seal täielikult vabaks lasta, lihtsalt olla mina ise. Olla see, kes ma olen- ilma, et peaks midagi varjama või kellegi ees teesklema. Ülim rahulolu, ülimalt mõnus.. lihtsalt supper! :)

Elu läheb nii kiirel sammul mööda. Mõnikord tahaks rõõmust naerda ja teinekord vihast nutta. Ei teagi, mis on õige ja mis vale. Mõnikord ma lihtsalt ei saa aru ja teinekord ei tahagi ehk aru saada.
Kui ma olin väike, siis ootasin kogu hingest seda, et kord suureks kasvasin. Nüüd, mil olen piisavalt suur ei taha ma aga muud kui seda, et saaks taas olla 6 aastane ja nukkudega mängida. Või õues poistega sõda mängida ning maa alla onne kaevata. Elu oli siis nii lihtne, ausalt! Pole üldse kegre olla suur ja vastutustundlik täiskasvanu- nii palju probleeme, nii palju muresid. Meeletult palju asju millele mõelda ning mille pärast muretseda. Ma tõesti ei taha ega ka suuda. Tahaks vaid puhata ja mängida.

**
Üldiselt käisime täna firma 2. aastapäeva tähistama enda viieliikmelise kollektiiviga. Ühes uues veinikohas http://www.instudiovinum.ee/reviews.html . Vein oli hea, aga Caesari salat oli küll JUBE! Ausalt ka, väga-väga-väga vastik salat oli seal. Angeli ja De Ja Vu salatidega ei anna võrreldagi kohe. Noh, vähemalt sai meil päris palju nalja ja vein oli ka maitsmist väärt. Sisekujundusliku poole pealt oli vägagi stiilne koht ja eraldiseisev veinikelder oli ka omaette vaatamisväärsus.